Suutervis kui osa üldtervisest

Suutervis on osa inimese üldtervisest, mis olulise osana lisab heaolu ja elamisvõimekust. Terve suuõõne tunnused on terved hambad, terved hammaste kinnituskoed ja limaskestad ning küllaldane süljeeritus. Kui kinnituskoed on terved, hambad on tihedasti kinni lõualuus ja igemed on roosad, tihedalt hammast ümbritsevad, ei veritse hambaid harjates. Terve suu limaskest on pinnalt defektideta, roosa ja niiske.

Teadmised tervisest kui elukvaliteedi osast on suurenenud. Patsiendid vajavad teadmisi suuõõne tervise edendamisest ja haiguste vältimisest, et nad suudaksid hoolitseda oma suuõõne tervise eest. Suu tervishoiu lähtekohaks on see, mida patsient tunneb, kuidas ta ise toimib ja milliseid valikuid teeb tervise säilitamiseks ja edendamiseks.

Suuõõne tervise edendamise eesmärke püütakse saavutada tervisekasvatusega, et patsiendid teaksid, milline on terve suu, soovivad seda säilitada ja oskavad kasutada vastavaid teenuseid.

SUUTERVISE EDENDAMINE

Suutervise edendamine on juhtiv toiming, mille kesksed põhimõtted on teostatavad protseduurid, individuaalsus, keskendumine tervisele, turvalisus, protseduuride järjepidevus. Suutervishoiu edendamise eesmärgiks on lisada inimeste võimekust ja teadmist mõjutada enda ja kaaslaste tervist. Tervise edendamiseks on mitmesuguseid lähenemisviise. Tervise edendamine on inimese võimaluste parandamine enda ja elukeskkonna tervise säilitamiseks ja parandamiseks. See loob tervise eeldused inimese argielus. Tervist mõjutavad tegurid on lisaks eluviisile ka elukoht ja tervis. Tervise edendamine tähendab üksikisikute ja üldsuse tervisseisundi parandamist, tervise tähtsuse rõhutamist, tervise toetamist ja kaitsmist, tervise küsimuste tõstmist üksikisikute ja ametnike poolt. ÜRO määratluse kohaselt tervise edendamine on protsess, millega püütakse suurendada inimeste võimalusi valitseda ja parandada tervist. Suutervis on osa inimese üldtervisest, mis olulise osana lisab heaolu ja elamisvõimekust. Terve suuõõne tunnused on terved hambad, terved hammaste kinnituskoed ja limaskestad ning küllaldane süljeeritus.

HAMBAHAIGUSTE ENNETAMINE

Suuhügieen

Suuhügieeni mõju suuõõne haiguste, sealhulgas hambakaariese ja kroonilise igemepõletiku kulule on suur. Katt ei eemaldu ilma mehaanilise puhastamiseta. See tähendab, et nätsu närimine ja õuna söömine ei puhasta hambaid katust küllaldaselt. Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et hamba igalt pinnalt eemaldataks katt hoolsalt ja korrapäraselt. Osavus ja motivatsioon on otseselt seotud, et eemaldada bakterite massi e. plakk efektiivselt. Kui teadvustatakse endale suuhügieeni vajalikkus tõhustub ka hammaste eest hoolitsemine.

Hambahari on üks peamisi leiutisi mehaanilisel plaki eemaldamisel. Õige harjamise tehnika on, et plakki eemaldatakse ilma pehmete- ja kõvakudede kahjustamiseta.

Igapäevaseks hammaste pesemiseks on vajalikud sobiv hambahari ja pasta, hammaste vahede puhastamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele kas hambaniiti, tikku või vaheharja.

Laste hammaste pesemist hambaharjaga (hambapasta võetakse kasutusele siis, kui laps oskab sülitada) alustatakse juba esimese hamba (suhu) lõikudes.

Korraliku harjamise järel tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad. Siledus on märgiks, et oleme edukalt eemaldanud hammaste pinnalt katu.

Apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega võib kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada. Suuhügieeni hindamine on vajalik inimesele endale, et teada, kui suur on tema hammastel karioossete defektide või igemehaiguste oht. Indikaatortablette tuleb umbes minuti jooksul hoolikalt närida, seejärel sülg välja sülitada ja loputada suud veega.

Plakk värvub punaseks, aga puhtamad alad heleroosaks. See võimaldab hinnata plaki olemasolu, selle ulatust ja kinnitust emailile. Suuhügeeniindeksi alusel võib pidada heaks olukorda, kui hambad ei värvu üldse. Suuhügeen on rahuldav, kui veerand hambapinnast on värvunud, ja ebarahuldav, kui üle poole hambapinnast on muutnud värvi. Kui patsiendi suuhügieen on rahuldav on vajalik selgitada individuaalseid suuhügieeni võtteid, ebarahuldava suuhügieeniga või kui patsiendil on möödunud üks aasta eelmisest hambaarsti külastusest tuleb ta suunata hambaravi kabinetti.

Hammaste puhastamine peaks kuuluma selliste kohustuslike isikliku hügieeni võtete hulka, mida ei tohiks unustada ka reisil viibides.

HAMMASTE HARJAMINE

Hambaharjad jaotatakse kõvadeks, pehmeteks ja poolpehmeteks. Harjastest on moodustatud kimbukesed, mille otsad on lõigatud kooniliseks. Tänapäeval kasutatakse sünteetilisest materjalist harju, mis on hügieenilisemad ja mida on kergem puhastada.

Hambahari peab olema patsiendi vajadustele vastav. Faktorid, mida tuleb arvesse võtta on suurus, lihtne kasutada, tõhus plakki eemaldada, vastupidavus, hind.

Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft) ja lühikese peaga. Hambaharja pea võiks olla pikkusega 30–35 mm, mis võimaldab juurdepääsu ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse nt purihammaste tagumised küljed.

Väga oluline on, et kasutakse pehmet ja lühikese peaga hambaharja, vastasel juhul vigastatakse iget.

Kõva hambahari vigastab igemeid ja hambaid. Eriti kiiresti kuluvad juba paljastunud hambakaelad. Hammaste kaeladele liigse surve avaldamise vältimiseks hoia hambaharja sõrmede vahel nagu pliiatsit.

Harjased 45º nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu

Hammaste pesemiseks soovitatakse Bass tehnikat s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2–3 hambal korraga. Harjased on suunatud 45º nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Samaaegselt puhastavad harjased hästi hambapinda ja masseerivad igemeid.

Hammaste pesemiseks soovitatakse Bass tehnikat

Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ning lõpetada hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumise vältimiseks oleks soovitav iga kord alustada pesemist erinevast purihammaste keelepoolsest küljest. Hoolikas pesemine kestab vähemalt 2–5 minutit.

Hammaste pesemise lõpus tuleks ka keelt harjata.

Hambaharja tuleb regulaarselt uuendada. Tavaliselt on hamba­harja kasutamise aeg umbes 2–3 kuud. Selle aja jooksul kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hamba­pind jääb puhastamata.

Hambapastat pannakse harjale hernetera suuruses koguses, mis sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Fluorivaeses piirkonnas on soovitav kasutada profü­laktilise toimega fluoriide sisaldavaid hambapastasid ja hammaste harjamise lõpus mitte loputada suud veega, vaid piirduda pasta väljasülitamisega. Sellega tagame hambapinna ja fluorisisaldava hambapasta kontakti pikemaks ajaks.

Hambaid pestakse hommikul ja õhtul, kusjuures õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Hambaid ei ole soovitav pesta kohe peale söömist ega ka peale oksendamist, kuna hambaemail on pehme ja hambaharjaga pesemine võib kahjustada seljuhul hambaemaili põhjustades abrasiooni.

Selleks, et eemaldada bakterid ning toidujäänused, mis kogunevad harjaga raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, tuleb kasutada hambaniiti – ainult nii on võimalik pääseda hammaste vahele.

Ainult harjamisest piisab vaid piimahammaste puhastamiseks. Püsivate hammaste harjamisega saab ainult pooled hammastest puhtaks. Teine pool ehk hammaste vahed vajavad abivahendeid nagu hambaniit, tikk või vahehari. Igemete korrashoiuks tuleks pärast hammaste harjamist ning hambaniidi kasutamist kasutada erivajadustele vastavaid hooldustooteid.

Allikas Terviseleht

Autor: Terje Altosaar, suuhügienist