Suutervis – hügieen ja hambahaiguste ennetamine

Hambakaariese tekke juures mängivad olulist rolli bakterid, aeg ja toit. Bakterid suus on paratamatus. Suust on leitud ligi 300 erinevat liiki baktereid, ühes milligrammis katus on 100 miljonit bakterit. Bakterid toituvad süsivesikutest. Nii tihti kui toitub inimene, toituvad ka nemad. Seega oleks hea piirata päevast söömist viiele söögikorrale.

Mida kauem on katt hammastel, seda halvem. Hambakatus olevad bakterid muudavad keskkonna happeliseks, mille tagajärjel muutub hambapind pehmeks. Kui aga katt õigeaegselt eemaldada, ei jää hambale püsivat kahjustust. Katu eemaldamata jätmisel pehmeneb hammas edasi ja tekib hambaauk ehk kaaries. Kui süljes sisalduvad mineraalid ladestuvad kattu, tekib kõva mass ehk hambakivi. Hambad tuleb kaks korda päevas katust puhastada.

Nõuanded hambahaiguste ennetamiseks

• Kasutada tuleks fluoriidi sisaldavat hambapastat (fluoriid kiirendab hammaste remineralisatsiooni).
• Valida tuleks pehmete harjastega ning pigem lihtsa disaini ja väikse harjapeaga hambaharja.
• Tavalise hambaharjaga pesemise miinuseks on see, et keerulised piirkonnad jäävad pesemata ja mugavalt pestavaid piirkondi nühitakse liialt (tekib hammaste tundlikkus).
• Uuringud on näidanud, et elektrilised hambaharjad eemaldavad kattu efektiivsemalt kui manuaalsed.
• Hambaniidi kasutamist õpetab hambaarst ja see oskus on vaja endale korralikult kätte harjutada.
• Lisaks hambaniidile ja -harjale võib kasutusele võtta fluoriidi sisaldava suuloputusvee.

Suuhügieen erinevate probleemide korral

Hambakaaries. Kui esineb kaariest, tuleb esmajärjekorrast hambaarsti juures hambad parandada. Suurenenud kaarieserisk esineb ebaregulaarse toitumisviisi juures, suukuivuse korral ja ka lastel, kes on tihti haiged ja saavad ravimeid siirupi vormis.

Hambakaariese vältimiseks tuleks kriitiliselt üle vaadata senised hügieeniharjumused ja ka toitumine. Kõige ohtlikumad on kleepuvad magusad maiustused ja joogid, nagu suhkruga tee/kohv, energiajoogid, spordijoogid, kihisevad karastusjoogid. Ohutumad näksimistoidud on kakao, juust, lagrits. Janujoogiks olgu vesi.

Kindlasti tuleks kasutada hambaniiti. Hambaniidi kasutamise juures ei ole oluline mitte see, millise toime või disainiga on hambaniit, vaid tähtis on teada, kuidas seda õigesti kasutada. Hambaniidi kasutamist saab ka hambaarst kerge vaevaga ette näidata. Täidisega hambad vajavad niiditamisel lisatähelepanu, kuna täidise üleminek hambale ei ole kunagi sama ideaalne kui terve hamba pind. Kui hambaniit kipub kasutamisel kiuliseks muutuma või ka katki minema, tuleb seda hambaarstile mainida, sest siis saab hambapinna siledaks poleerida.

Parodontiit ehk igemepõletik on kroonilise kuluga haigus, mis reeglina areneb üsna märkamatult. See on ka põhjus, miks selle haiguse olulisusest saavad patsiendid aru alles siis, kui hambad liiguvad. Igemed muutuvad põletikuliseks vastusena ärritusele, mida tekitavad hambakatus elavad bakterid. Kui hambakattu ei eemaldata ja see muutub hambakiviks, on hambapind kare ja sinna kinnitub järjest rohkem kattu ja baktereid. Hambakivi “ronib” igemepiiri alla ja pidev põletik organismis hakkab hävitama hammast kinnihoidvaid kudesid.

Esimene märk igemepõletikust on igemeveritsus, hambapasta muutub roosakaks. See näitab, et hammaste pesule ja -niiditamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Kui igemete veritsemine ei vähene, tuleks hambaarsti juurde pöörduda ja läbi teha põhjalik igemeravi ehk hambakivi eemaldamine.

Igemeravi kestel on soovitatav kasutada kloorheksidiini sisaldavat suuloputusvett kahenädalaste kuuridena. Pikaajalisel kasutusel võivad ilmneda kloorheksidiini kõrvaltoimed, nagu pruunikas pigmentatsioon hammastel ja keelel, soolatundlikkuse muutus. Üksikute probleemsemate igemetaskute piirkonnas võib kasutada kloorheksidiini sisaldavat geeli, mida saab hammaste vahele viia harjakesega. Järeleandmisi hügieeni osas teha ei tohiks, kuna parodontiit tekib väga kiiresti tagasi.

Märkimisväärselt suurem igemehaiguste arenemise risk on suitsetajatel, rasedatel, immuunpuudulikkusega patsientidel ja diabeeti põdevatel patsientidel.

Breketravi ajal on suuhügieen raskendatud. Breketravi eesmärgiks on hammaste õige asendi saavutamine optimaalse mälumisfunktsiooni ja ka ilusa naeratuse nimel. Hammastele kleebitud metallplaadikesed ja neid ühendav traat raskendab hambakatu eemaldamist. Appi tulevad spetsiaalne hambaniit, mille tugevdatud otsa saab traadi alt läbi torgata, ning ka hambavaheharjakesed. Ka hambahari tuleb teistsugune soetada: selline, mille keskmised harjased on lühemad kui äärmised. Kindlasti võiks lisaks kasutada ka fluoriidi sisaldavat suuvett. Ilmselt ei soovi keegi, et kuluka breketravi lõpuks vaatavad hammastelt vastu valged laigud või veel hullem – lausa kaaries.

Suuhügieeni võivad keerukaks muuta ka erinevad proteetilised konstruktsioonid. Sildprotees, mis on kahele tugihambale toetuv protees ning mille vahelüli asendab üht või mitut puuduvat hammast. Lüliosa alt tuleb sildproteesi hoolega puhastada, et sinna ei koguneks halvasti lõhnavat kattu ja et tugihambad, millel kogu töö püsti püsib, ohtu ei satuks. Siin on samuti abiks hambabiit ja/või hambavaheharjakesed. Hambaarst aitab valida sobiva abivahendi ning näitab ette, kuidas puhastamine käib.

Keerukam on suuhooldus ka siis, kui puuduvate hammaste tõttu on olemasolevate vahel tühikud. Nii võib igapäevasest suuhooldusest saada tõeline nikerdamine. Abi oleks siin elektrilisest hambaharjast, millel on väiksem harjapea ning mis teeb efektiivselt tööd ka raskesti ligipääsetavates piirkondades.

Halitoos. Halb suulõhn ehk halitoos on meie ühiskonnas koos muude ebameeldivate kehalõhnadega üks suurimaid sotsiaalseid tabuteemasid. Patoloogiline halitoos tekib kas igemehaigustest või suukuivusest. Igemehaiguste korral tuleb esialgu see probleem ravida ning seejärel hinnata, kas halitoos esineb endiselt või on kadunud.

Suukuivus ehk kserostoomia põhjustab ebameeldivat enesetunnet, raskusi rääkimisel ja neelamisel. Suukuivus on paljude ravimite kõrvaltoimeks (peamisteks: antikoliinergilised ravimid, antidepressandid, antipsühhootikumid, diureetikumid, antihistamiinikumid jpt). Suukuivuse leevendamiseks on abi vee joomisest, hapudest suhkruvabadest imemiskommidest, spetsiaalsetest toodetest kuivale suule, nagu alkoholivaba suuvesi, süljeasendaja, hambapasta.

Kuna paljud halba suulõhna tekitavad bakterid elavad keele katus, siis on abi keelekaabitsast. Keele puhastamisel tuleb silmas pidada, et kattu tuleks eemaldada keele nii tagumisest osast, kui võimalik. Ka suuloputusvee kasutamisel tuleks seda ka kurgus kuristada, et toime jõuaks võimalikult kaugele. Tugeva halitoosi korral tuleb keelekaabitsaga tõmmata üle keele viis korda ja seda kaks korda päevas. Keelt võib ka hambaharjaga õrnalt puhastada, kuid on täheldatud, et maitsetundlikkuse paranemine on keelekaabitsaga märgatavam. Hingeõhu paranemise hindamiseks on hea, kui patsient leiab endale lähedase usaldusisiku, kes annab tagasisidet. See on vajalik, sest inimene ise ei saa objektiivselt enda hingeõhku hinnata (näiteks ei tunne halba lõhna või kui inimene tunneb halba maitset, kuid hingeõhk ei pruugi halb olla).

Väikelapsed ja suuhügieen

• Vältima peab lapsega lusika jagamist. Lutti ei tohi enda suust läbi tõmmata.
• Lutipudelisse ei tohi panna mahla.
• Lapse hambaid peab puhastama hakkama kohe, kui need on lõikunud ja jätkama, kuni laps õpib kirjutama. Esialgu võiks kasutada kummist näpuharja ja kui lõikuvad ka alumised hambad, tuleb minna üle tavalise hambaharja kasutamisele.
• Hambapasta tuleb valida vastavalt lapse vanusele, tootjatel on see hambapasta tuubi peal välja toodud.
• Laps tuleks hambaarsti juurde viia enne, kui probleemid on jõudnud tekkida, siis jääb hambaarstist meeldiv mälestus.
• Hea oleks lapses uudishimu äratada, näidata harivaid multikaid ja harjutada hammaste vaatamist üksteise peal.
• Mõistlik oleks hoiduda väljenditest, nagu “ära karda”, “ta ei tee haiget” jne, kuna siis haistab laps ohtu ning keeldub koostööst juba enne igasugust kokkupuudet.
• Hambaravi hüvitatakse Eestis kuni 19. eluaastani.

Autor:
Karin Isak
Hambaarst, Viru Hambakliinik