Rasedaks jäädes suureneb naise organismi veresisaldus ja samal ajal muutub nii hormonaalne tasakaal kui ka immuunsüsteem. Rasedus mõjutab ka suus olevat bakterikooslust, muutes suu limaskestad tundlikumaks ja võides tekitada igemetes põletiku. 35 kuni 100 protsenti kõigist rasedatest kannatab teise kuni kaheksanda raseduskuu vahel gingiviidi all.

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliinikus avaldati hiljuti uuring “Rasedate suuhügieeni teadlikkus ja mõju raseduse lõppele”, mille eesmärgiks oli uurida rasedate suuhügieeniharjumusi, nende sellealast teadlikust ja hambahügieeni mõju enneaegsele sünnile. Suuõõne tervise mõjust raseduse kulule on viimase kümne aasta jooksul tehtud laialdaselt teaduslikke uuringuid, kuid tundub, et see teave ei jõua spetsialistidelt sihtgrupini.

Eestis sünnib iga aasta üle 800 enneaegse lapse. Kui teadlikkuse tõstmisega saaks ära hoida kasvõi ühe enneaegse lapse sünni ning sellega kaasnevad komplikatsioonid, on see seda väärt.

Lactobacillus reuteri Prodentis on BioGaia patenteeritud probiootilised bakterid.

Uuringust selgusid hämmastavad tulemused

Põhiliseks suuõõne seisundiks, mida seostatakse enneaegsusega, on igemete põletikulised protsessid nagu gingiviit ja parodontiit. Parodontiit põhjustab tugikudede põletikku ja hävimist, tekib progresseeruv sidekoe kinnituse vähenemine. Patogeneesis on olulisel kohal biofilmi moodustanud mikroorganismide ja peremeesoranismi vastuse vahel. Uurijad ei ole kokkuleppele jõudnud, kuidas täpselt suuõõne põletikulised haigusseisundid enneaegset sündi põhjustavad, sest ilmselt on kõikidel nendel hüpoteesidel oma osa enneaegse sünni patogeneesis.

Lisaks välistele nüanssidele mõjutavad rasedat ka organismis endas toimuvad muutused, mis on vajalikud lootele soodsa keskkonna loomiseks. Süsteemsete muutuste foonil muutub raseda organism  vastuvõtlikumaks ka välistele muutustele (k.a suuõõne patogeenidele).

Tartu Ülikoolis avaldatud uuringus osalenud naistest rohkem kui kolmandik märkas suurenenud igemete veritsemist raseduse ajal. Suurenenud turset märkas enam kui viiendik rasedatest. Hambaarsti poole nende probleemidega pöördus aga alla 15% vastanutest. Hämmastav oli ka selgunud tõsiasi, et neljandik naistest pidas hambakaotust raseduse ajal paratamatuks protsessi osaks.

Arstid antud probleeme paratamatuks ei pea, sest piisava suuhügieeni ja spetsialisti poolt läbiviidud profülaktiliste protseduuridega on võimalik selliseid muresid ennetada. Raskete parodontoloogiliste probleemide korral peab edukaks tulemuseks igemeravi algama juba enne rasestumist ning jätkuma kogu raseduse vältel.

Suuhügieeni peetakse väga tähtsaks

Rasedate suuhügieeni teadlikkuse uuringust selgus lisaks eelmainitule, et väga suur enamus (94,3%) vastanutest peab suuhügieeni väga tähtsaks. Regulaarselt, kord aastas külastab hambaarsti kaks kolmandikku vastanutest, raseduse ajal olid hambaarsti külastanud pea pooled vastanutest ja viiendik plaanib seda veel teha.

Enamus küsitlusele vastanutest pidasid hambaarsti külastust raseduse ajal ohutuks, peamiseks limiteerivaks faktoriks peeti rahalist olukorda. Isiklik hügieen oli uuringu järgi suhteliselt klassikaline – enamus peseb hambaid kaks korda päevas, kolmandik aga vaid üks.

Hammaste pesemiseks kasutatakse kõige sagedamini fluoriidiga hambapastat. Hambaniiti või hambavaheharju kasutasid vaid 40% vastanutest, üle poolte vastanutest ei näri pärast toidukorda ksülitooliga nätsu ega loputa suud veega. Pea kõik vastanutest sülitavad pasta pärast pesu välja ja loputavad seejärel suu veega. Vaid vähesed ei loputa pärast hammastepesu suud.

L. reuteri Prodentis bakter vähendab põletikku ja hambakattu

Saksamaal Würzenburgi ülikooli haigla periodontoloogia osakonna professor Ulrich Schlagenhauf viis hiljuti rasedatega läbi uuringu, kust selgus, et L. reuteri Prodentis bakterit sisaldava toidulisandi võtmine vähendas olulisel määral põletikku ja hambakattu.

Tema uuringus osales 45 tervet rasedusaegse gingiviidiga naist, kelle rasedus oli kolmanda trimestri alguses. Osalejatele jagati juhusliku valimi alusel imemistablette, mida tuli tarbida kaks korda päevas kuni sünnituseni (umbkaudu kolm kuud). Ühele grupile anti tablette, mis sisaldasid 5×108 cfu L. reuteri Prodentis baktereid ja teisele anti ekvivalentset platseebot.

Katseperioodi lõpus oli L. reuteri Prodentis baktereid saanud grupi igemeindeks ja katu indeks platseebogrupi omast oluliselt (p<0,0001) madalam. Oluline on ka teada, et kummagi grupi katsealused ei täheldanud tablettide võtmisel mingeid kõrvaltoimeid.

Üks Biogaia ProDentis imemistablett sisaldab minimaalselt 200 miljonit elusat L. reuteri Prodentise bakterit. 

Gingiviidi all kannatavad naised sünnitavad suurema tõenäosusega enneaegselt

Veel ei ole lõplikku teavet selle kohta, kas ema suuhügieeni ja lapse tervise vahel on seost. Uurimustest on ilmnenud, et rasedusaegse gingiviidi all kannatanud naised sünnitavad suurema tõenäosusega enneaegse või madala sünnikaaluga lapse, kui tervete igemetega naised. Ent raseda naise ja tema lapse tervist mõjutavad ka paljud muud tegurid, näiteks suitsetamine, eluviisid ja vanus.

Viimasel ajal on kirjeldatud L. Reuteri mõju kaariese levikule sünnist kuni üheksanda eluaastani.

On selgunud, et lapsed, kelle emad võtsid viimasel raseduskuul suukaudselt L. Reuteri toidulisandit ja kes andsid ka lapsele esimesel eluaastal probiootilist toidulisandit, on 9-aastaselt suurema tõenäosusega kaariesest vabad ja neil esineb vähem kaarieselähedast seisundit kui platseeborühma lastel.

Emade probiootikumide manustamine vastas Holgerson et al.’i¹ uurimistulemustele, mille järgi pärsib rinnapiimas sisalduv Lactobacilli MS-i kasvu. Kuna taoline uuring on ainulaadne, tuleb varajase probiootikumide manustamise pikaajalist mõju suutervisele uurida kindlasti veel edasi.