Hambaarst Angela Rehi: Korrapäraseks suuhoolduseks tuleb kujundada harjumused

26.03.2019
Hambaarst Angela Rehi: Korrapäraseks suuhoolduseks tuleb kujundada harjumused

 

Igal aastal tähistatakse märtsis ülemaailmset suuhügieeni päeva. Jõgevamaa Piiri Hambaravi OÜ hambaarst Angela Rehi märkis, et viimasel ajal on inimesed suuõõne tervisest rohkem hoolima hakanud. Veel kõneles ta suuõõne füsioloogilistest seostest organismi kui terviku, ennekõike seedetraktiga.

Doktor Rehi kordas üle hammaste pesemise põhitõed ja rääkis ka hambaharjadest ja hambapastadest, kusjuures toonitas, et need hügieenivahendid ei pea olema tingimata kallihinnalised. Oluline on oskus regulaarselt hammaste eest hoolitseda.

 

Kui kaua olete hambaarstina töötanud ja kuidas on muutunud inimeste teadlikus suuhügieeni osas?

Olen töötanud hambaarstina 15 aastat. Kui lõpetasin ülikooli, oli hambaravi veel suures mahus tasuta. Tasuda tuli vaid valguskõvastuvate plommide eest. Mis on odavalt või tasuta käes, seda ei väärtustata. Kahtlemata oli siis patsientidel palju madalam motivatsioon praktiseerida igapäevaelus korralikku suuhügieeni, külastada regulaarselt hambaarsti, pöörduda ravile kohe, kui ravivajadus ilmneb. Muutunud aeg, kallinev hambaraviteenus, suurem terviseteadlikkus on pannud inimesi enam hoolima oma suuõõne tervisest.

 

Saab öelda, et hambaarst jälgib suuhügieeni mitte ainult hammaste ja igemete seisukohast, vaid lähtudes organismist kui tervikust?

Suuõõs on anatoomilis-füsioloogilises seoses mitmesuguste organite (eelkõige seedetrakti) ja elundsüsteemidega. Suunurgalõhed, haavandid igemetel ja limaskestadel, sage igemepõletik võivad olla seedetraktihäirete haiguslikud muutused suu limaskestal. Suhkru ainevahetuse häirumisest tingitud väikeste veresoonte kahjustus ning suukuivus põhjustavad diabeetikute suus iseloomulikke muutusi.

Karioossetes hammmastes, lagunenud hambajuurtel ja põletikulistel igemetel leidub massiliselt tõvestavaid mikroobe, mis võivad ebasoodsalt mõjutada mitmete krooniliste ja ägedate südame-, liigeste- ja neeruhaiguste kulgu. Põskkoopapõletikul võib süüdlaseks osutuda põletikuline hammas, sagedasti korduval mandlipõletikul on seos ravimata hammastega. Siseelundite haigestumisel, närviimpulsside leviku häirumisel võivad ilmneda valud näos, tundehäired, valutorked keeles, suukuivus, ülirohke süljeeritus.

 

Missugused on olulisemad vead mida inimesed teevad oma suu ja hammaste eest hoolitsemisel?

Ohtlikud on mõlemad – liiga sage ja liiga harv hammastepesu. Harjamisel sooritab käsi automaatseid liigutusi, mõte eksleb juba päevatoimingute juures. Nii võib juhtuda, et harjame tugevasti ja pikalt ühte piirkonda ja mõni teine koht jääb krooniliselt tähelepanuta ehk harjamata.

Hambapasta kallis hind ja toimeainete sisaldus ei mängi suuhügieenis seda kõige tähtsamat rolli. Tavaline hea fluorisisaldusega pasta teeb oma töö ka ära – esmatähtis on just regulaarne harjamine. Näiteks igemeveritsuse puhul patsiendid tavaliselt kardavad hambaid harjata, mis viib katu kogunemisele, igemepõletiku edasiarenemisele ja veelgi suurema veritsuseni.

 

Küllap võib vist öelda, et hommik peab algama hammaste pesemisega. Kui kordaksime üle olulisemad reeglid selle toimingu tegemisel?

Hambapesu peab toimuma ENNE hommikusööki, sest vahetult peale sööki hammaste pesemine kahjustab hambaemaili, mis on söögijärgse happerünnaku toimel pehmenenud. Hambapesu võiks kesta vähemalt 2 minutit. Harjata tuleks kõiki hambaid pindade kaupa. Eesmine pind harjatakse ringikujuliste liigutustega, harjased hambapinna suhtes 45 kraadise nurga all. Harjale peaks vajutama samasuguse jõuga, mida kasutame pliiatsiga paberile kirjutades, mitte tugevamini! Muidu on oht kahjustada hambaemaili. Hammaste tagumised, keele-, suulaepoolsed pinnad peseme üles-alla liigutustega harjates, mälumispindu harjame edasi-tagasi. Oluline on jälgida, et hambakatt saaks eemaldatud kõikidelt hammastelt, ka kõige tagumistelt. Hambapastas sisalduv fluor muudab emaili vähemvastuvõtlikuks happerünnakule, seetõttu võib suud loputada nii, et pisut pastavahtu jääb hammastele.

 

Tänapäeval on hambaharjade valik väga mitmekesine. Milliseid hambaharju soovitate ja kas see valik sõltub ka inimese individuaalsusest? Ehk sobivad ühed hambaharjad näiteks paremini täiskasvanutele, teised lastele?

Hambaharjad tähistatakse vastavalt harjaste kõvadusele. Peaksime kasutama SOFT hambaharju, et mitte kahjustada hambaemaili. Väikelastele on lai valik vahvaid muinasjututegelastega harju, mis peaksid lapsele selle protseduuri meeldivamaks muutma.

Harjade tootjad toovad pidevalt turule uusi mudeleid ja hambaharja peabki kahe kuni nelja kuu tagant vahetama. Harjaste erineval pikkusel või asetusel ei ole nii määravat tähtsust kui hambapesu põhjalikkusel. Ka klassikaline lihtne hambahari teeb oma töö ära, kui seda hoiab õiget hambapesutehnikat tundev käsi. Põhiline on hambaharja kasutada!

 

Mitu korda oleks mõttekas päevas hambaid pesta – kas pärast igat söögikorda?

Kaks korda päevas - hommikul enne sööki ja õhtul peale viimast einet. Isegi tass uneteed meega võiks olla joodud enne hammaste pesu. Hambakatu eemaldamise kvaliteet on palju tähtsam kui harjamise sagedus. Ja kindlasti vajaks hambahari pärast iga pesemist loputamist sooja veega.

 

Kuidas leida oma hammastele sobiv hambapasta?

Apteegis pakutakse väikelastele hambapastasid vastavalt vanusele. Kui ei ole enam ohtu, et laps võib pastat alla neelata, tuleks kasutada hambapastat, mille fluorisisaldus on ligikaudu 1150 ppm. Tundlike hammaste puhul tasub apteegist otsida spetsiaalset pastat, kui just tundlikkusel pole mingit muud, tõsisemat põhjust.

 

Hambapulbri kasutamine on vist unustuse hõlma vajunud?

Kunagi leidsin vanaema pööningult ilusa, ümmarguse karbi hambapulbriga. Proovisime sõpradega seda kasutada, aga miskit läks vist valesti, sest suu oli mingit imelikku puru täis, mis üldse ei vahutanud nii nagu me pasta puhul olime harjunud. Kardan küll, et seda ei kasutata enam kusagil.

 

Millised on olulisemad nõuanded proteeside eest hoolitsemiseks?

Suust eemaldavate proteeside puhastamiseks sobib spetsiaalne hari, millel on hambaharjast laiem harjaosa ja käepide. Proteese tuleb harjata 2 korda päevas hammaste pesu ajal. Tuleks vältida kinnituselementide painutamist. Apteegid pakuvad ka veeslahustuvaid biopuhastustablette, mille lahuses võib proteesi enne harjamist leotada.

Suust mitte-eemaldatavad proteesid – hambakroonid, sildproteesid vajavad hoolikat puhastamist hambavahede piirkonnas ja puuduvate hammaste kohal paiknevate sillakehade igemepoolsete pindade puhastamisel. Selleks tuleb kasutada spetsiaalset hambaniiti või väikseid harjakesi. Suuvee kasutamine enne hammaste pesu pehmendab hambakattu ja hõlbustab selle eemaldamist raskesti ligipääsetavates kohtades.

 

Mõnedele, ennekõike tütarlastele, meeldib oma hambaid kaunistada või ka paigaldada kaunistus keelele. Kaasnevad sellise ehtimisega ka teatud ohud?

Metallehte kandmine suupiirkonnas nõuab head suuhügieeni ja teadlikkust võimalikust kahjulikust mõjust. Kui keeleneet puutub mäludes vastu hambaid, võib see põhjustada hambamurru. Keeleneet võib põhjustada põletikku, kuna kinnituskohtadele kogunev katt on soodsaks kasvukeskkonnaks bakteritele. Needi ümber võib tekkida armkude ehk liigliha, mida saab eemaldada vaid kirurgilisel teel. Keeleneeti tuleks paigaldada kõiki hügieeninõudeid järgivas asutuses teenindaja poolt, kes tunneb keele anatoomiat ja kirurgilise protseduuri läbiviimise nõudeid.

 

Kui palju jääb igapäevase hambaarstitöö kõrvalt aega patsientidele suuhügieenist rääkida? Kas käite ka teemakohaseid koolitusi läbi viimas?

Olen suuhügieeni loenguid pidanud lasteaedades, koolides ning asutustes tervisepäevadel. Näen arstirolli eelkõige inimeses terviseteadliku mõtlemise ja käitumise äratajana. Mulle meeldib patsiendiga rääkida ning koos välja selgitada, kas ja kuidas ta suudab muuta oma suuhügieeniharjumusi tõhusamaks. Arsti ja õe julgustav ning sõbralik hoiak mõjuvad motivatsiooni tekitamisele alati hästi.

 

Võite mõne suuhügieeni nõuande anda vahetult oma kogemustest?

Korrapäraseks suuhoolduseks tuleb kujundada harjumused. Kujunenud headest harjumustest saab võimas jõud, mis juhib meid isegi siis, kui laiskus ja mugavus ründavad.

Kuidas neid harjumusi siis kujundada? Tee vähemalt 3 kuud midagi järjepidevalt ja sünnibki harjumus, mida enam ei ole nii raske igapäevaselt ellu viia. Ei ole oluline, kui tugevad või nõrgad kellegi hambad on, vaid see, millise hoolega neisse suhtutakse. Selline hoiak loob julgust ja enesekindlust ning säilitab rõõmsat meelt, mida me kõik vajame naeratamiseks.

Päikeselist naeratust!

 

Allikas: Terviseleht
Autor: Jaan Lukas